2021. a sügisel täitus 10 aastat ISCI – International Supervision and Coaching Institute – rajamisest. Ajast, mil kogunesid 11 superviisorit ja coach’i, et rajada oma kool ja koolkond.

Instituudi suurim väärtus on meie tudengid ja vilistlased. Artiklite sarjas ‘ISCI säravad tähed’ on portreteerinud kooli õppejõudusid ja vilistlasi II lennu lõpetanud superviisor ja coach Triin Tars.

Siia ilmuvad ISCI säravate tähtede lood:

Kaidi Peets, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Just sellest ongi puudus. Ja sellest metsast seal Arvo Pärdi keskuse ümber. Ja neist sinistest hammastest peale mustikate söömist. Ja siis ikkagi jõuad lõpuks koju. Ema peseb kleidi puhtaks ja kõik algab otsast peale. Kogu aeg on võimalus plekid maha pesta. Alustada igal hetkel puhtalt lehelt – tabula rasa. Jälle luua uus pilt ja häälestada ennast ära.‘

Loe Kaidi lugu siit.

Sigrid Melts, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Õpetaja kõige tähtsamad omadused on heasoovlikkus ja kannatlikkus. Õpetad kõike nii, et heasoovlikkus kandub üle. Õppimine on teekond, kus täna on täna, ja homme võib olla hoopis teistmoodi. Ja tegelikult ei saa muidugi midagi ära õpetada – ma saan olla vaid ukse avaja, inspireerija, taipamise toetaja.‘

Loe Sigridi lugu siit.

Piret Bristol, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Oleme üksteise jaoks mitte oma oskuste, vaid eelkõige inimestena. Kui mul on mingid oskused, mille kasutamise universum on mulle usaldanud, siis ei eelda ma, et minu juurde tulnud inimene otsiks neid kompetentse. Ma ei tea, kas pean olema superviisor, coach, konsultant, nõustaja või keegi teine. Ma ei tea, mida see inimene tahab. Aga ta on usaldanud mind, ma olen tema jaoks, temaga koos just nii nagu tal on vaja. Lasen olla. 

Oluline on elada seda, mida õpetad. Sest õpetada saab seda, mida elad‘

Loe Pireti lugu siit.

Kristiina Pütsepp, ISCI III lennu vilistlane

‘Nad meeldisid mulle juba siis, kui ma neid veel üldse ei tundnud. Jõudsin ikka ja jälle mõtteni, et kuidas ma mitte raasugi ei teadnud ei ISCIst ega ESCÜst – tegemist oleks nagu salaühingutega. Ma ei jõua siiani ära imestada, kuidas midagi nii suurepärast on võimalik täielikult salajas hoida? Miks nad ei ole varem ilmutanud ennast mulle?‘

Loe Kristiina lugu siit.

Viktoria Saat, ISCI 2. lennu vilistlane

Olen kõige rohkem õppinud seda, kuidas mitte olla ekspert. Pean silmas, et isegi, kui oled ekspert, siis hetkes oled ikkagi algaja. Nende inimeste või gruppide suhtes ja selles olukorras, millega tööd alustad, oled alati algaja.

Loe Viktoria lugu siit.

Õpetajate õpetaja Achim Fritzsche

‘Inimestest ei saa kõike kunagi teada ja kõik ei tule jutuks. Nii oleks äärepealt juhtunud, et minu kirg kangastelgedel kudumise vastu oleks võinud jääda täielikult saladuseks. Meis kõigis on alati palju rohkem kui välja näitame.‘

Loe Achimi lugu siit.

Ingrid Tiido, ISCI I lennu vilistlane

‘Näen, kuidas supervisioon on täielikult mu elu muutnud – see andis mulle süsteemsuse, tõi uue hingamise. Tean nüüd uuesti, et töö inimestega on põnev ja lahe. Minus süttis loovus, huvi inimeste vastu ning julgesin kasutada uusi tööriistu. Enne supervisiooni olin pikalt töötanud psühholoogina asutuses ning kui tagasi vaatan, olin psühholoogitööst natuke väsinud. Väljaõpe tõi mu kire tagasi.‘

Loe Ingridi lugu siit.

Jane Väli,  ISCI I lend 

‘Mu meeskonnas on 80 inimest. Kõigiga üksühele igapäevaselt vestelda ma ei jõua, kuid oma vahetu 8-liikmelise valdkonnajuhtide meeskonnaga küll. Üksühele kohtumised on kindlasti kõige tugevam juhtimistööriist. Minu ülesanne on oma inimesi jõustada, nendega ühist väärtusruumi luua. Mul on kogemus, kui vägevaid asju saab teha, kui sul on inimesed, keda usaldad. Usaldan neid isegi nii palju, et nende tehtud vead on mulle nagu magustoit. Naudin seda, et nad julgevad proovida ja katsetada, ka eksida. Tagasi vaadates olen astunud julgeid samme – mulle on olnud südameasjaks tuua meie organisatsiooni sisse coaching ja supervisioon.’          Loe Jane lugu siit.

Jaanika Rannula, ISCI IV lend

‘ISCI-kate eripära on vast see, et nad oskavad näha. Näha iseennast ja maailma värvilisemana, suuremana ja paremana. Meie, ISCIkate DNA-s on kindlasti keskmisest rohkem empaatiavõimet, heatahtlikkust, soojust, siirast huvi elu vastu.’  

‘ISCI pole lihtsalt kool, vaid maailma muutev kogukond.’

Loe Jaanika lugu siit.

Triin Vana, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Tänaseks olen aru saanud, et töörõõm ei väljendu kõvas naerus ja hurraa-tundes. Töörõõm on see, kui loon tähendust, sügavamat taipamist, rahu ja tasakaalutunnet inimestes. … Kui arengu ja muutuse puhul on hästi selge, mis on lähtepunkt ja kuhu välja tuleb jõuda, siis transformatsiooni puhul me ei tea, mis on tulemus – see on protsess, milles kõik lahustatakse algosadeks ning sünnib midagi täiesti uut ja ettenägematut.‘

Loe Triinu lugu siit.

Ester Väljaots, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Õpid elukestvalt ning kõik, mida õpid, on kasuks nii töös kui ka elus. Mulle tundub, et oluline on lubada õppimist, kui selle järele isu on. Ja tegutsemist nii nagu õigeks pead. Otsing teeb õnnelikuks.’

Loe Estri lugu siit.

Tiina Merkuljeva, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Saime aru, et peame hakkama otsima uusi meetodeid, mis aitavad õppida superviisori ja coach’i põhioskust – reflekteerimist. Kuulasime, saime palju tagasisidet. Oleme saanud väärt varandust igalt väljaõppegrupilt, mida investeerime ja integreerime iga järgmise grupi õppesse. See kasvatabki meie väljaõppe kvaliteeti.’

Loe Tiina lugu siit.

Marjeta Venno, ISCI 5. lennu vilistlane

Õpingute aeg on minu jaoks kokku nagu aastaajad – vahelduvad emotsioonid ja mõtted, sügisel ja talvel saab energia otsa, kevad ja suvi toovad uut perspektiivi ja ärkamist. Mingid hetked, kus olin ära, siis jälle kohal. Hetked, kus kõik puhkes õide. Mõned momendid, mis tõid liiga palju infot, mida polnud sel hetkel ma ise valmis vastu võtma.

Loe Marjeta lugu siit.

Evelyn Soidla, ISCI 4. lennu vilistlane

Õpingute aeg on minu jaoks kokku nagu aastaajad – vahelduvad emotsioonid ja mõtted, sügisel ja talvel saab energia otsa, kevad ja suvi toovad uut perspektiivi ja ärkamist. Mingid hetked, kus olin ära, siis jälle kohal. Hetked, kus kõik puhkes õide. Mõned momendid, mis tõid liiga palju infot, mida polnud sel hetkel ma ise valmis vastu võtma.

Loe Evelyni lugu siit.

Elliko Konno, ISCI 3. lennu vilistlane

Julgustan inimesi küsimusi küsima. Sageli on nii, et kui küsimus üle huulte tuleb, võib olla seal osa lahendusest juba sees. Või ka, et vastust ei olegi hetkel vaja. 

Loe Elliko lugu siit.

Küllike Oja, ISCI I lennu vilistlane

‘Mulle meeldib Zig Ziglari ütlus: „Enamasti ei ole nii, et inimesed lihtsalt jalutavad ringi ja leiavad end äkitselt Mount Everesti tipust.“ Nii ongi, et tippu ei jõuta juhuslikult. Ja igal inimesel on oma tähendus mounteveresti tipule. Seda tuleb avastada, see vajab julgust, toob sageli kaasa kahtlusi ja kõhklusi, enne kui liikuma hakatakse. Pean end superviisorina arenguretkede giidiks. Olen sel teekonnal neutraalseks partneriks, toetan ja nügin ning kuristikku kukkuda ei lase.’

Loe Küllikese lugu siit.

Juta Palmeri, ISCI III lennu vilistlane

‘Mul oli juba varasemalt ka mõningane pagas tööriistu, kuid tõeliselt kasutama õppisin neid alles ISCIs. Ma ei lenda hulljulgelt oma meetoditega peale, vaid võtan rohkem aega uurimiseks, miks asjad on nii, mida tegelikult on vaja, kuhu päriselt soovitakse jõuda. Igas meeskonnas või organisatsioonis on hulk aspekte, mis räägivad lugusid. Kasutan niiöelda mõttekaarte, et panna kokku tervikpilt sellest, milline on nende kultuur, protsessid, füüsiline keskkond, õhkkond, kui tegusad nad on, kas nad suhtlevad omavahel või on seadmetest sõltuvad. Iga teema on justkui omaette kaart, mida uurida.‘          Loe Juta lugu siit.

Anne Õuemaa, ISCI  III lend

‘Minu arvates annab ISCI tugeva ettevalmistuse, et õppijatest saaksid kujuneda superviisorid, kes on valmis eraldamise asemel töötama ühiste ruumide loomiseks neile, kes on eriarvamusel. Tänases ühiskonnas tundub see eriti vajalik.

Usun, et ka järgmise kümnekonna aasta jooksul ühendab ISCI hõim neid superviisoreid ja coach’e, kellel on potentsiaali ilmutada vaimsust, mis toetab ühiskonnas sellel hetkel vajalike lahenduste leidmist.’ 

Loe Anne lugu siit.

Signe Vesso, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Aeg-ajalt satun punkti, kus eredalt ja järsku tajun, et ma ikkagi veel midagi ei tea, tajun uut kihti, mis mulle veel on tundmatu ja teekond algab taas. Tunnetan maailma suurust ja iseenda väiksust. Mõnikord harva õnnestub kogeda ühtsust kogu selle tarkusega, need õndsad momendid kannavad mind elus. Et on valgus, mille poole liikuda. 

Endas headuse, armastuse ja valguse kasvatamine ilmselt on inimese ülesanne siin elus. Kuid ega ma seda ka ju täpselt ei tea. Kuniks tulevad uued taipamised.‘

Loe Signe lugu siit.

Kaupo Saue, ISCI kaasasutaja ja õppejõud

‘Need inimesed, kes meile õppima tulevad, on sageli juba palju õppinud, hulgaliselt koolitusi läbinud, suure kogemustepagasiga. Ent nende ühine sõnum on, et nad otsivad süvaõppe luksust – pikemat ja sügavamat, mitmekesisemat väljaõpet, mis oleks olemist ja elu muutva mõjujõuga. Nad tahavad kogeda erinevaid võimalusi, lähenemiste ja valdkondade ülesust, avaramat mõtteviisi ja tööriistakasti. Ja meil on seda rikkust neile pakkuda.‘

Loe Kaupo lugu siit.

Hele Kull, ISCI 5. lennu vilistlane

‘Selles on väga vähe loogikat, kui saad kokku täiesti võõraste inimestega erinevatelt elualadelt, ning ikkagi tunned, et kõik kokku on üks. Võid olla sina ise, minna omas tempos ja ikkagi olla nendega üks.‘

Loe Hele lugu siit.

Ada Kesonen, ISCI II lennu vilistlane

‘ISCI superviisoriõpe on absoluutselt parim, mis minuga juhtuda sai. Olin jõudnud selgele arusaamisele, et pelgalt koolipsühholoogina jääb minu karjäär kitsaks ja just supervisioon see, mis töises mõttes maksimaalselt mitmekesine ja võimalusterohke on, milles saan kõik mängu panna. Minu ootused olid loomulikult väga kõrged. Aga see, mida sealt tegelikult sain, oli sada korda enam.’

Loe Ada lugu siit.

Urve Uusberg, ISCI 2. lennu vilistlane

Kõik mu lapsed on omas valdkonnas õnnelikud – Uku, Pärt ja Andero. See, mida oleme „taadiga“ kultiveerinud ja mudelina neile kodust kaasa andnud, on suhtluskultuur – nad räägivad ja kuulavad lõpuni. Minu jaoks vanemana on kõige olulisem, et lapsed saaks kasvada oma mõõdu täis. Ja siin ei pea ma mõistagi silmas sentimeetreid, vaid et nad leiaks elus oma väljundi. Ning kõige esmaseks armastuse kõrval on austus.

Loe Urve lugu siit.

Kristi Põldma, ISCI 4. lennu vilistlane

Veel nüüd, mitu aastat peale lõpetamist, jõuavad minuni mõned tarkused, mis koolis taskusse said pistetud. Tunnen, et olen veel praegugi ISCI õpingute mõju all – toonased avastused saavad taasavastatud ja aja möödudes uue mõõtme.

Loe Kristi lugu siit.

Einike Mölder, ISCI 4. lennu vilistlane

Olen supervisioonist võtnud teadmise, et muutused ei toimu ruttu, vaid teekonnal. See ei aita, kui käid ühe meetodi juurest teise juurde ja soovid kiireid muutuseid. Kui keegi ei aita muutust mõtestada, on seda keeruline märgata. 

Loe Einikese lugu siit.

Liisa Raudsepp, ISCI  II lend

‘Meil oli väga toetav grupp. Algusest kuni lõpuni välja. Ja see iseenesest oli juba eriline kogemus. Ja veel mäletan ma, kuidas mul oli nii suur õhin sees terve selle aja. Mul oli metsikult põnev, ahmisin igast võimalikust allikast lisamaterjali. Iga kord, kui õppemoodul algas, olin jõudnud endale uusi raamatuid tellida, neid läbi töötada ja eelmisest korrast õpitud uusi meetodeid oma klientide peal proovida. Tekitasin endale õppimisvõimalusi juurde. Ma lihtsalt pidin saama seda kõike kohe järele proovida ja veel süvendatult juurde õppida. Õpingute ajal tellitud ja läbitöötatud raamatute hulk võis jääda paarikümne ringi.‘    Loe Liisa lugu siit.

Peagi ilmub siia järgmine lugu. Hoia silm peal meie Facebooki ja LinkedIn lehel.