ISCI peab oluliseks õppetöö kõrget taset ja kvaliteeti
Piret Bristol
Oleme praeguseks õpetanud superviisoreid ja coache Eestis viis aastat, esimene lend on ellu läinud ja järgmine lisandub juunis. Meie instituudi loomulikuks arengu osaks on kvaliteetse õppeprotsessi loomine. Lähtume Euroopas kehtivatest superviisorite ja coachide väljaõppele seatud nõuetest.
Õppe kvaliteedi arendamisse kaasame oma õpilased, kellelt küsime kirjalikku tagasisidet 2,5 aastase väljaõppe ajal kaks korda: õpingute keskel ja pool aastat peale lõpetamist.
Noppeid esimese lennu vilistlaste tagasidest:
– Väljaõppes osalemine on olnud mu elu üks kõige targemaid otsuseid üldse. See väljaõpe on aidanud mul lisaks kõigele ka väga palju juhtimisalaselt oma töökohal. Kasutan coachivat juhtimisstiili ja nakatan sellega juba ka vahejuhte. Usun, et see on loonud lisaks uuele väljundile, mis mina väljaõppest sain, mulle hulgaliselt paremini toimiva tööriista ka igapäevatöös.
– Väga hindan väljaõppes seda kogemuslikku poolt, st erinevate meetodite läbi kogemist ja enesearengusse panustamist. Minu jaoks andis väga palju ka erinevate õpetajate kogemine ja seeläbi teooriate ja võimaluste paljususe nägemine, see andis ka võimaluse hakata looma endale sobivaimate teooriate ja praktikate poole teed ja nägema võimaluste rohkust töös superviisorina. Mulle tundub, et te tegite väljaõppe käigus kõik uksed lahti ja nüüd on vaja lihtsalt neisse sisse minna, piiluda või kaduda – kuidas keegi vajalikuks peab.
– Kõige kasulikum on praktika, teooriat võidki jääda uurima, aga praktika loob äratundmise – mida tead ja mida ei tea. Meelde on jäänud ka märkused, mis mulle tehti oma õpetajate poolt kui praktiseerisime väikses grupis. Seda oleks isegi rohkem tahtnud. Olen väga paljusid saadud teadmisi kasutanud oma igapäevatöös. Olgu selleks siis arenduskoosolekud, probleemide lahendamised või lihtsalt vestlused. Kannan õpitut kaasas ja rakendan ellu ja jagan teistele. Pean veel tõdema seda, et need kontaktid ja tööd, mida tegin praktika käigus, on kõik mulle kuidagi alles jäänud ja nendest on välja kasvanud uued tegevused.
– Kõige enam ja väga kõrgelt hindan seda õppeviisi läbi enda kogemuse ja tunnetuse, see oli intensiivne areng ja isiksuslik kasv, iseenda kohta teada saamine, kogemine, eneseusalduse kasv, see ilmselt andis üldse potentsiaali superviisoriks olemisele. Lihtsalt tööriistakastist millegi ära õppimine ja kasutamine ei anna tulemust. Minu jaoks oli ülimalt oluline õppesuperviisoriga suhtlemine, võimalus oma praktika refleksiooniks ja tema tõeline oskus jõustada mind superviisorina. Koolitusel saadud oskusi olen saanud kõige enam kasutada oma töös juhina, paranenud on juhtimisoskused, oskan paremini oma tööd reflekteerida ja vaadata olukordi kõrgemalt, tervikuna. Olen kasutanud coachingu meetodeid planeerimise ja arenduskoosolekutel, samuti töötajate juhendamisel. Töötajatele olen õpetanud reflekteerimist ja selles suunas on ka plaan jätkata.
– Teilt kõigilt kokku õppisin, et ükskõik kui võimatu mingi unistus sulle ka ei tundu ja kui väärtusetu sa iseenda silmis teiste hulgas ka ei tundu, kõik algab siiski esimesest sammust. Ja seda, et tuleb kuulata oma südame häält.